Taani Elvis-metal bänd Volbeat on maha saanud järjega debüütplaadile. Nendele, kes pole veel Volbeati kuulnud, kirjeldan neid paari sõnaga – kujutage ette jõusaali ja muskleid (õrnem sugu võib soovi korral ette kujutada suuri munandeid) või siis mõnda muscle-car’i, mille kapoti alt tuleb eriti jõuline saund ning mis kihutades annab endast kõik; segage see kokku 60ndate rock’n’roll’iga, lisage metal’it ning te saategi Volbeati. Bändimehed teadsid, et nende teine album ei saa olla nõrgem kui nende esikalbum ning sellepärast on teise plaadi „Rock the Rebel, Metal the Devili” kallal tõsiselt vaeva näinud. Laule on vähem, kuid see-eest igast kui viimasest heliteosest paiskub tohutu energia, mis ei lase kuulajal hinge tõmmata.
Albumi avalugu „The Human Instrument” algab uneleva, veidi bluusiliku kitarrikäiguga, mis siiski on petlik ning peagi (nagu Volbeatile kohane) lisanduvad jõulised trummid, massiivne kitarriheli ja võimas vokaal, mis näitab, et taanlastel on tõsi taga. „Mr. and Mrs. Ness” annab kuulajale ainult alguses veidi hingetõmbeaega. „The Garden’s Tale”, esimene singel, on veidi lõbusam ja hoogsam ning paneb mõnusalt jala tatsuma ja pea bängima. „Sad man’s tongue’is” on kuulda kantrilikke mõjusid ja on tunne, et Elvis või Johnny Cash on korraks surnust üles äratatud, stuudiosse kutsutud, neile käredad kuuekeelsed kätte antud ja siis tagasi kirstu pandud. „River Queen” on jälle volbeatilikult tõsine ja tuletab meelde lugusid „Caroline Leaving” ja „Rebel Monster” eelmiselt kauamängivalt. „A Moment Forever” on albumi kiireim lugu ja vägisi tekivad kujutelmad kui energiastpakatav suurepärane kooslus võib see kõik laval olla. Albumi lõpetab ülitugev lugu „Boa”, tahes-tahtmata tekib soov kuulda Volbeatilt aina uusi lugusid.
Iga korralik arvustus sisaldab ka kriitikat. Minu ainus pretensioon on, et lugude struktuur on terve albumi jooksul küllaltki sarnane ja muusikalist variatsiooni on vähe. Aga võib-olla on seda Volbeatilt veel vara oodata, arvestades bändi võrdlemisi lühikest eksisteerimisaega on lootus, et tulevikus saab see viga parandatud.
Siiski on Volbeat üllitanud ülitugeva albumi ja soovitan seda kõigile, kes traditsioonilisest metal’ist on tüdinenud ja otsivad mingitki värskust. Samas hoiatan aga kõiki neid, kes tahavad seda plaati autos kuulata – sellega võib kaasneda alateadvuslik kiiruseületamine ja liiklusohtlike olukordade tekitamine. Loodan, et keegi toimetab lähitulevikus Volbeati Eestisse, enne kui nad saavad liiga suureks ja kuulsaks.
Veeb: www.volbeat.dk
MySpace: www.myspace.com/volbeat