Vahetult enne teisip\u00e4evast Laibachi \u00fclesastumist Eestis, leidis \u00fcks Laibachi p\u00f5hiideolooge ja pikaajalisemaid liikmeid, Ivan Novak, kolmveerandtunni jagu aega vastata m\u00f5nele k\u00fcsimusele. Tutvustamaks, mis suunas Laibachi vanker parasjagu veereb ja k\u00f5rvaltvaataja perspektiivist ka viimaseid meiekandi s\u00fcndmuseid kommenteerida.<\/p>\n

<\/span>Laibach 2014. aasta seisuga<\/em>Maya Nightingale<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Olete just m\u00f6\u00f6da Euroopat tuuritamas. Nagu Laibach viimasel albumil, palas "Eurovision", s\u00f5nastas: "Europe is falling apart". Kuidas olukord tundub?<\/strong><\/p>\n

Kui vaatad Euroopa ajalugu, siis Euroopa on kogu aeg lagunemas olnud.
\nEsimene maailmas\u00f5da, Teine maailmas\u00f5da, varasemast ajast Rooma langus, Napoleoni s\u00f5jad jne. Mida enam see laguneb, seda paremini see uuesti luuakse. \u00dctleks, et see on loomulik protsess. Euroopa on iga kord \u00fcha paremini taasloodud.<\/p>\n

Kas \u00fcha paremini taasloodud Euroopa n\u00f5uab \u00fcks hetk ka \u00fcha paremate omadustega inimesi? Pean silmas, et pala "Eurovision" videos k\u00e4ivad l\u00e4bi erinevates Euroopa keeltes seitsme surmapatu nimetused. Selle p\u00f5hjal on Euroopat \u00fchendavateks kvaliteetideks puudused.<\/strong><\/p>\n

Utoopilised projektid vajavad tavalist t\u00f5ugu inimesi, kui see oleks vastupidi, siis need ei oleks juba definitsiooni j\u00e4rgi enam utoopiad, sest utoopiaprojektid tegelevad normaalsete olukordade parendamisega.<\/p>\n

Laibach on alati tegelenud poliitiliste k\u00fcsimustega, aga ometi ei ole tegu poliitilise b\u00e4ndiga per se<\/em>?<\/strong><\/p>\n

Oleneb, kuidas sa poliitilist b\u00e4ndi defineerid. Me t\u00f5esti ei ole kunagi niimoodi poliitiline olnud, et l\u00e4heksime t\u00e4navale v\u00f5i eelistaksime \u00fcht poliitikat teisele jne. Me oleme poliitikat alati distantsilt vaadelnud.
\n
\nOn ka v\u00e4idetud, et Laibach ei paku vastuseid, vaid t\u00f5statab dialooge.<\/strong><\/p>\n

Liiga mugav oleks \u00f6elda, et me ei ole kunagi \u00fchtegi vastust andnud. Selle taha varjuvad sageli kunstnikud ja filosoofid, et nemad esitavad vaid k\u00fcsimusi, mitte ei vasta neile ja bla bla bla. Me pigem esitame omi t\u00f5lgendusi ja neist j\u00e4relduste tegemine s\u00f5ltub juba vastuv\u00f5tja v\u00f5imekusest. Julgen v\u00e4ita, et m\u00f5nikord on meie interpretatsioonides ka p\u00e4ris konkreetsed vastused olnud. <\/p>\n