Taani hinnatud trio nimega Homies<\/strong>, mis koondab kolme muusikut – Ned Ferm<\/strong>, Jeppe Skovbakke<\/strong>, Rune Kielsgaard<\/strong> \u2013 haarab aegajalt oma seltskonda ka k\u00fclalismuusikuid. Seekord on nad kampa v\u00f5tnud mitmel pool auhinnatud ja tunnustatud Eesti saksofonisti Maria Fausti<\/strong>. Ning just Maria r\u00e4\u00e4gib seekord oma tegemistest, koost\u00f6\u00f6st Homiesega ja kana Tipast. N\u00e4ha saab neid aga juba homme, 27. m\u00e4rtsil, klubis Sinilind, Rada7.ee TMW esitluskontserdil<\/strong>.<\/p>\n
<\/span>Homies<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\nElad ja tegutsed juba m\u00f5nda aega Taanis. Kuidas sa sinna sattusid ja miks sinna p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud oled? Oled \u00f6elnud: \u201eJuhtus nii, et oma karj\u00e4\u00e4ri olen s\u00e4ttinud pigem Eestist v\u00e4lja, kuid see ega teine ei tee mind grammigi v\u00e4hem eestlaseks.\u201d Kas see on pigem v\u00f5imaluse korral paratamatus, kui tahad oma muusikaga v\u00f5imalikult laialdast t\u00e4helepanu saavutada? <\/strong><\/p>\n
Jah. Sel on nii ambitsioonilised kui ka puht-praktilised p\u00f5hjused. Kopenhaagen on v\u00e4ga armas linn, kust mitte \u00fckski s\u00f5ber ei j\u00e4\u00e4 v\u00e4ga kaugele. <\/p>\n
Milline on Taani muusikaelu ja muusiku elu v\u00f5rreldes Eestiga? Oled \u00f6elnud: \u201cTaani muusikas on k\u00f5ik v\u00e4ga hierarhiline, v\u00e4ga ei p\u00e4\u00e4se sinna ligi, naismuusikuid seal ka v\u00e4ga ei ole. Nii, et naine ja sisser\u00e4nnanud mugavuspagulane \u2013 v\u00e4ga kerge see ei olnud!\u201d Kommenteeri seda naise ja mugavuspagulase seisundit ka natuke t\u00e4psemalt palun. <\/strong><\/p>\n
Sisser\u00e4nnanul on alati raskem oma eesm\u00e4rkideni j\u00f5uda. K\u00f5ik v\u00f5tab aega olenemata, mis soost sa oled. Ma ei \u00fctleks, et Eesti j\u00e4\u00e4b oma haridus ja rahastus v\u00f5imalustega v\u00e4ga palju Taanist maha. Siin on m\u00e4rksa suurem konkurents, inimesi on lihtsalt rohkem, seega rahastamine tundub ka siin ebapiisav. Kahjuks ei ole Taani kultuurielul hetkel n\u00f6 kuldaeg. Pigem liiguvad asjad ikka sinnapoole, et kunsti toetakse aina v\u00e4hem ja v\u00e4hem. Maksuamet on teinud vabakutseliste elu pea v\u00f5imatuks. Sinna lisanduvad ka kunstnike endi vahelised h\u00f5\u00f5rumised. Ma arvan, et Eestis on v\u00f5ibolla hetkel juba parem omi asju ajada. Erinevus on selles, et tee mis tahad, Eesti j\u00e4\u00e4b Euroopa nurka ja areneva kunstnikuna ma pean ennast kuhugi melu keskele parkima. Kuskile, kus voolab. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ei ole asi kunagi vaid rahas. Naiste teemasse ma isegi seekord ei laskuks. See on pikk ja t\u00fc\u00fctu. Seal on ajalooline taak, mis ikka korralikult lohiseb. <\/p>\n
Sa said just eelmise aasta l\u00f5pus kaks Taani muusikaauhinda? Kui kaalukad need on ja kuidas need on sind edasi aidanud? Kas see on leevendanud ka seda \u201enaine ja mugavuspagulane\u201d aspekti?<\/strong><\/p>\n
Need on kindlasti v\u00e4ga olulised auhinnad. Minusugused saavad tavaliselt \u201cuustulnuka\u201d auhinna. Ja t\u00f5epoolest, naistele pole seal kohta, peale \u201cAasta vokalisti\u201d kategooria ja ega neid polegi v\u00e4ga. Kokku antakse vaid 5 auhinda, v\u00f5ita neist 2 olulisemat on suur asi. \u017d\u00fcrii on rahvusvaheline, nii et ma valetaks kui \u00fctleks, et see poleks aidanud mul edasi r\u00fchkida. Samas see pole minu igap\u00e4eva rutiini palju muutnud. Natuke tihedam on ja aega lebotada on v\u00e4hev\u00f5itu. \u00d5nneks v\u00f5i \u00f5nnetuseks on inimestel ja ka muusika monkey business<\/em>il l\u00fchike m\u00e4lu. Varsti on vast rahulikum.<\/p>\n
Su viimase, ohtralt kiitust p\u00e4lvinud, plaadi nimi on \u201eMaria Faust Sacrum Facere\u201d (ohvrit p\u00fchitsema \u2013 on vist t\u00f5lge umbes?), millel olevad lood on naisenimelised ja mille l\u00f5petab pala nimega \u201eItk\u201d. Palun r\u00e4\u00e4gi selle plaadi tausta lahti.<\/strong><\/p>\n
T\u00f5lge peaks olema \u201cinimohverdus\u201d. L\u00fchidalt on raske r\u00e4\u00e4kida, sest plaadi valmimine oli pikk protsess. Mitte, et kirjutamine ise aega v\u00f5ttis. See tuli paari n\u00e4dalaga, aga\u2026 P\u00fc\u00fcdsin olla valge leht enne materjali kirjutamist. Tegin umbes poole aastase pausi ja ei kuulanud muusikat. P\u00fc\u00fcdsin unustada \u00f5pitut ja meenutada seda, mis oli minuga enne kooli. Ma tegin p\u00e4ris pikka aega eelt\u00f6\u00f6d. Uurisin vanu legende ja laule. Ega ma p\u00e4ris alguses ei teadnudki, kuhu ma oma otsingutega j\u00f5uan. J\u00f5udsin Eesti naiseni ja tema rollini k\u00fcla\u00fchiskonnas enne abielu. Seal on palju igasuguseid teemasid, n\u00e4iteks surma teema. See viimane huvitab mind v\u00e4ga ning minu j\u00e4rgmine plaat tuleb juba otsesema seosega. \u00dcldiselt on nii, et kui muusika on kirjutatud ja seda hakatakse esitama, siis ma lasen ta vabaks. Hakkab oma elu elama. Igal kuulajal tekib materjaliga loodetavasti oma seos.
\n<\/span>Maria Faust<\/em>Foto: Kaupo Kikkas<\/span><\/span><\/span><\/span>
\nKasutasid rahva- ja regilaulu elemente ning neile omaseid kordusmotiive \u2013 mingist plaadiarvustusest j\u00e4i ka meelde, et seda heideti ette kui liiga kulunud ja leierdatud v\u00f5tet. Mis sa ise arvad, kas sa suutsid p\u00e4rimusmuusika motiive piisavalt oma isikliku nurga alt avada? Ja kas see on \u00e4kki just see moment, kus k\u00f5ige ehedamalt tuleb v\u00e4lja see, et sa tegelikult elad teises kultuuriruumis, kus Eesti regilaul ei ole \u201ckulunud v\u00f5te\u201d?<\/strong><\/p>\n
Teadsin kohe alguses, et v\u00f5tan teha midagi, mis v\u00f5ib v\u00e4ga kergesti muutuda imalaks ja maitsetuks. Igasugune folgi ristamine mingi muu stiiliga on kergelt libe pinnas. Ma ise n\u00e4iteks ei kannata v\u00e4ga sellist tantsumuusika ja folgi segu. See on selline suht ebad\u00fcnaamiline vorst. Eesti regilaulu ja jazzi s\u00fcnteesid pole minu arvates kah enamasti eriti \u00f5nnestunud. Kuidagi see major<\/em> akordide ja altereerituse lisamine puhaste akordide asemel m\u00f5jub liigp\u00fc\u00fcdlikult. Ma l\u00e4htun sellest, et lihtsuses peitub v\u00f5lu ja paus on muusika. Muusika kaotab kohe oma maagia, kui masseeritakse oma ego.
\nAga plaadi juurde tagasi. Seal on kaks laulu, kus olen kasutanud otseselt regilaulu. V\u00f5tsin regilaulu enda t\u00f5lgendada, sest mulle tundus, et ma olen teemast piisavalt kauge. Olen \u00fcles kasvanud Kuressaares, minu vanemad ei ole eestlased, seega mulle tundus, et minu filtreeritud ja s\u00fcnteesitud regilaul k\u00f5lab teistmoodi. Tegelikult mind \u00fcllatab, et plaadis pannakse t\u00e4hele vaid regilaulu, kuigi seal leidub v\u00e4hemalt sama palju vene \u00f5igeusu teemat. <\/p>\n
Kui su plaat Rada7-s eelkuulatav oli, siis kirjutas Villu Tamme selle kommentaariumis mu meelest v\u00e4ga tabava kokkuv\u00f5tte: \u201eS\u00f5na "kannel" ja kuidagi barokselt \u00fclesrivistatud liiga puhtad akordid kippusid alguses tekitama eelarvamust, et tegemist pretensioonika totrusega, aga l\u00e4bikuulanult kahetsen, et mul ei ole kolmandat k\u00e4tt, mille p\u00f6ialt p\u00fcsti t\u00f5sta. Albumit\u00e4is ehtsat matuserongk\u00e4iku – ent ei hakanud t\u00fc\u00fctu ega kurb, vaid hoopis m\u00f5nus.\u201d
\nMulle tundub, et see iseloomustab v\u00e4ga h\u00e4sti seda tunnet, millega jazzikauge inimene su muusikale l\u00e4heneb ja miks see l\u00f5pptulemusena ikkagi positiivse hinnangu saab \u2013 sul on \u00f5nnestunud osavalt murda ka nende muusikas\u00f5prade teadvusse, kes jazzist muidu igaks juhuks m\u00f6\u00f6da hiilivad. Kuidas sa ise seda kommenteerid ja mis sa ise sellest arvad, kui sa oma edaspidise loominguga ennast mingilt t\u00e4iesti harjumatult lavalt leiaks?<\/strong><\/p>\n
Mulle on suur au kui minu muusikat kuulatakse. See ei olegi nii iseenesest m\u00f5istetav asi. Kindlasti ei saa ma lubada, et ma j\u00e4\u00e4n mingi konkreetse \u017eanri juurde. Ma olen selleks liiga p\u00fcsimatu ja uudishimulik. See on ses m\u00f5ttes t\u00fc\u00fctu, et ma ei saa kunagi endale seda \u201coma publikut\u201d, keda teenida. Ma ei saa lubada iga kord sulneid noote. \u201cSacrum Facere\u201d on meloodiline ja rahulik, kuid see j\u00e4\u00e4b ilmselt minu loomingus erandiks.
\nMida ma saan publikule lubada, on see, et minu muusika j\u00e4\u00e4b alati piiride peale k\u00f5ndima ja ei j\u00e4ta loodetavasti emotsionaalselt k\u00fclmaks. See on ehe cross-over<\/em>. Minu orkestraalne muusika liigitub hetkel veel jazzi alla, kuid \u00fclej\u00e4\u00e4nud on juba ammu v\u00e4ljunud sellest \u017eanrist. Ma ei tea, mis see on. See on mingi keel, mida ma valdan.<\/p>\n
Tegelikult on Rada7.ee esitluskontserdiga ots juba lahti tehtud \u2013 seal laval on enne ja peale teid k\u00f5ike indiepopist kuni black metalini. Kas see tekitab pigem elevust v\u00f5i ebakindlust? <\/strong><\/p>\n
Elevust ikka. Sellest tuleb vahva kontsert, mis sobibki indiepopi ja black metali vahele. <\/p>\n
Sinilinnus astud sa \u00fcles kollektiiviga nimega Homies, mis \u00fchendab kolme muusikut – Ned Ferm, Jeppe Skovbakke, Rune Kielsgaard – kes on su ajutiselt kampa v\u00f5tnud. R\u00e4\u00e4gi neist l\u00e4hemalt, mainisid, et sa oled nende k\u00f5rval v\u00e4ike kala. Mille poolest? <\/strong><\/p>\n
Need inimesed olnud muusikabisnesis sees palju varem kui mina. Nad alustasid oma karj\u00e4\u00e4ri palju varem ja on j\u00f5udnud ka palju rohkem. Rune ja Jeppe ja Ned on tuntud nii pop\/rock muusikutena kui ka jazzmuusikutena. Nii stuudiomuusikutena kui ka produtsentidena. Nad on vanad kalad. Homies on v\u00e4ga veider b\u00e4nd ja oli \u00fcks mu lemmikutest juba siis, kui ma Taani alles kolisin. Ma ei ole nendega varem koost\u00f6\u00f6d teinud, kuid usun, et me sobime h\u00e4sti. Homies feat. Maria Faust on selle suve jazzfestivalide projekt. TMW on esimene kontsert selles seerias.
\n<\/span>Homies<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\nSa mainisid midagi selle kohta, et kasutad Sinilinnus ohtralt elektroonikat. K\u00f5lab intrigeerivalt, r\u00e4\u00e4gi sellest l\u00e4hemalt. <\/strong><\/p>\n
Las see j\u00e4\u00e4b \u00fcllatuseks. Mainin vaid, et kasutan pedaale ja loop<\/em>e. Muide. See on ka \u00fcks asi, mida peetakse libedaks pinnaseks, kui saksofonist hakkab kasutama lisavidinaid. V\u00f5tan teadlikult selle riski. Selles peitub omamoodi huumor. <\/p>\n
Maria Faust Group, Pistol nr. 9, Maria Faust Jazz Catastrophe, Maria Faust Sacrum Facere – lisaks sa m\u00e4ngid ja oled m\u00e4nginud ajutiselt paljudes erinevates koosseisudes… Ning et k\u00f5ik p\u00f5hjalikult segane oleks, v\u00f5ib sind Tallinn Music Weeki raames n\u00e4ha laval ka teise kollektiiviga – Rune Funch\u2019s Picture Music, kus on ka Ned Ferm? <\/strong><\/p>\n
Mind t\u00fc\u00fctavad asjad kiiresti. Vajan vaheldust ja ka v\u00f5imalust end nii h\u00e4sti kui v\u00f5imalik rakendada. Mulle meeldib teha nii t\u00f5siseid pikaajalisi kui ka t\u00f5siseid \u00fchekordseid projekte, mis ei pruugi kuhugi viia. Juurviljade v\u00f5imendamine, rulluiskudel saksofonistid, kontserdid klahvidele – need on minu viimased projektid. Niimoodi ei hakka igav ja ma ei tunne, et ma end kordaksin. Minu jaoks on see tasakaal ja vabadus.
\nRune Funch’i muusika on \u00fcsna kaugel minu igap\u00e4evasest tegevusest. See on puhas kitarrejazz, kus ma olen klarnetistist sideman<\/em>. Klarneti m\u00e4ngimine on raske t\u00f6\u00f6. Seda pilli juba \u00f5llesena ei m\u00e4ngi. <\/p>\n
Sul on ka plaadifirma \u2013 Barefoot Records, mille alt oled v\u00e4lja andnud oma plaadid. Milleks plaadifirma omamine kasulik on?<\/strong><\/p>\n
See plaadifirma toimib nagu loominguline maja, kus elab palju toredaid inimesi. Koos asju ajada on m\u00f5istlikum ja sulle j\u00e4\u00e4b sinu loominguline vabadus. <\/p>\n
Mis v\u00e4rk sul kanadega on? <\/strong><\/p>\n
Mul oli 12-aastasena lemmikloom – kana Tipa. Ostsin ta kolhooside kinnipanemise aegu 25 rubla eest \u00fche \u00f5nnetu habemiku k\u00e4est, kes oli r\u00e4\u00e4bakoti lotoga v\u00f5itnud. Algul oli kana p\u00e4ris niru, aga \u00fcsna pea kasvas temast tore \u00fclbe tegelane, kes ei kohkunud \u00e4ra millegi eest. Mulle tundus vahel, et ta arvas, et ta on mu ema. K\u00e4is j\u00e4rgi ja t\u00e4nitas, noppis k\u00e4rbseid mu riietelt ja oli \u00fcldse selline valvas mutt a\u00b4la \u201cMaari, pane karup\u00fcksid jalga!\u201d v\u00f5i \u201cV\u00f5ta n\u00fc\u00fcd leiba ka, siis kasvad\u201d. Ma olin vaimustusest sellest friigist. See tunne oli meil vastastikune. <\/p>\n
Homies feat. Maria Faust esineb 27. m\u00e4rtsil Tallinn Music Weeki Rada7.ee esitluskontseril, klubis Sinilind, kell 21.00.<\/strong><\/p>\n