Kollektiiv Ewert and The Two Dragons<\/strong> andis m\u00f5ni kuu tagasi v\u00e4lja f\u00e4nnide poolt mitu aastat pikisilmi oodatud uue, j\u00e4rjestuses kolmanda albumi, nimega \u201eCircles\u201d<\/strong>. Sel suvel v\u00f5ib Eesti publik neid n\u00e4ha nii kodusel Intsikurmu festivalil, kui ka peaaegu kodumaisel Positivus festivalil.<\/p>\n
P\u00e4rast intervjuud istusin Tristan Priim\u00e4ega Harju m\u00e4el, j\u00f5ime kohvi, s\u00f5ime tuunikalapirukat ning j\u00f5udsime p\u00f5neva teemani: olevat kahte sorti b\u00e4nde, skeneb\u00e4ndid ja muusikakoolib\u00e4ndid. Ewert ja draakonid kuuluvad \u00fcsna kindlalt sellesse teise r\u00fchma. Ausalt \u00f6eldes oli selle intervjuu ettevalmistamine mu jaoks paras p\u00e4hkel \u2013 Ewert and The Two Dragons veereb nagu hernes, kohutavalt raske on kuskilt kinni hakata, midagi uut leida, p\u00f5nevaid sakke lahata. K\u00f5ik on selge, korras ja ilus, just nii kuis peab. Kui eelmisel aastal oli muusikakriitikute vestlusringis<\/a> k\u00f5ne all kriitikute professionaalsus, siis \u00e4kki \u00fcheks hindamiskriteeriumiks v\u00f5ikski olla, et kui l\u00f5dva randmega saab kirjutaja hakkama \u00fche sellise nn muusikakoolib\u00e4ndi intervjuu l\u00e4biviimisega.
\nTegelikkuses oli k\u00f5ik palju r\u00f5\u00f5msam ja meeleolukam, kui morbiidse alatooniga sissejuhatusest j\u00e4reldada v\u00f5ib. Draakonid tulid intervjuule kohale t\u00e4iskoosseisus ning hiliskevadises p\u00e4ikesepaistes vastasid k\u00fcsimustele b\u00e4ndi laulja Ewert Sundja<\/strong>, kitarrist Erki P\u00e4rnoja<\/strong>, bassim\u00e4ngija Ivo Etti<\/strong> ning trummar Kristjan Kallas<\/strong>. Fotosid tegi Evert Palmets.<\/p>\n
Millised nendest on olnud p\u00f5nevamad, suuremad, enda jaoks olulisemad?<\/strong><\/p>\n
Plaadi salvestasite Ameerikas? Miks?<\/strong><\/p>\n
Ma saan aru, et Tom on teie elus senini t\u00e4iesti olemas?<\/strong><\/p>\n
Erki<\/strong>: Mina olen talle helistanud kella viie paiku \u00f6\u00f6sel, et kuule, mul ei ole passi ja ma ei tea, kuidas ma kell 7 lennuki peale saan. K\u00f5ne vastus oli, nagu oleks see k\u00f5ik t\u00e4iesti normaalne: \u201eAa, kuule, olgu, aga ma uurin natuke. V\u00f5ta rahulikult, k\u00f5ik on h\u00e4sti\u201d. Me oleme ju k\u00f5ike koos teinud algusest peale. Kohe peale meie esimese plaadi salvestust, edasi juba oli koos.
\nEwert<\/strong>: Tegelikult isegi enne esimese plaadi presentatsiooni oli meil see Tartu kontsert ja ka Von Krahli Maailmak\u00fcla festivali kontsert, mis oli Tomi korraldatud.
\nErki<\/strong>: Tartus Genklubis oli Tom meiega kaasas ja isegi soendas meid oma b\u00e4ndiga, sest Toomas on ju ikkagi b\u00e4ndi frontman<\/em>. (Toomas Olljumi b\u00e4ndist Mild v\u00f5ib lugeda pikemalt siit<\/a> \u2013 toim.)<\/em>
\nToomasega ongi just see pluss, et ta on b\u00e4ndimees ka olnud ja ta teab v\u00e4ga h\u00e4sti, millega meie tegeleme ning teab, mis seal \u00fcmber k\u00e4ib ja sees.<\/p>\n