<\/span>L\u00e4tlaste death metal legend Neglected Fields esines nii Kilkim \u017daibul kui Hard Rock Laagris. M\u00f5lemad korrad profilt ja kaasakiskuvalt, p\u00e4rast 7-aastast vaheaega.<\/em>Foto: Kristel Sergo<\/span><\/span><\/span><\/span>
\nBalti riikides k\u00e4ib teatud alav\u00e4\u00e4rne nutulaul asja juurde \u2013 Euroopa Liidus meid ei kuulata, venelased kiusavad ja \u00fcle\u00fcldse. Olgu, kuidas on, suviste raskemuusikafestivalidega on k\u00fcll k\u00f5ik kolm Balti tiigrit \u00fcsna j\u00f5uliselt end regionaalsele kaardile kirjutanud: Eesti Hard Rock Laagrile<\/strong> on Leedul vastu panna koguni kaks festivali, imelikul kombel \u00fcsna \u00fcksteise j\u00e4rel toimuvad Kilkim \u017daibu<\/strong> ja Devilstone<\/strong>, millest esimest \u00f5nnestus sel aastal ka k\u00fclastada. L\u00e4tlaste analoog, Metalshow Open Air pani 2010. aastal pillid kotti. 2008. aasta majanduslanguse kontekstis pole p\u00f5hjust kaugelt vaja otsida. 2010 j\u00e4i majanduskriisi t\u00f5ttu vahele ka Eesti Rabarock, hiljem otsustati siiski veel kaks aastat j\u00e4tkata. Olgu selle teema l\u00f5petuseks \u00f6eldud, et l\u00e4tlased \u00fcritavad vaikselt taas pildile tulla – selle aasta juulis toimus ka festival nimega Zobens un Lemess<\/strong>, kus k\u00f5ik esinejad (kui iirlaste Celtachor<\/strong> v\u00e4lja arvata) olid endisest N\u00f5ukogude Liidust, suurim nimi ukrainlaste Nokturnal Mortum<\/strong> ja fookus \u00fcsna selgelt folgiteemal.<\/p>\n

Kui vaadata selleaastast Leedu Kilkim \u017daibut ja Eesti Hard Rock Laagrit, siis on teatud erinevustest hoolimata m\u00f5lema puhul selge, milles seisneb nende tugevus. Kuigi m\u00f5lemad v\u00f5tavad endale muusikaliselt teatud vabadust vaadata metali poolt seatud raamidest pisut kaugemale, et pakkuda vaheldust ja lasta seel\u00e4bi metalb\u00e4ndidel ka omas slotis<\/em> ehk veidi vabamini hingata, on selge, et need on subkultuurifestivalid, kus kehtivad teatud k\u00e4itumisreeglid ja kirjutamata kood. Mida ma silmas pean? Mitte seda, et m\u00f5du peab jooma sarvest ja r\u00e4\u00e4kima m\u00f6rinal v\u00f5i mida iganes kollase ajakirjanduse poolt \u00fcles k\u00f6etav sensatsionalism iganes v\u00f5ib v\u00e4lja m\u00f5elda. Pigem seda, et nii Leedus kui Eestis (nende aastate jooksul) ei ole ma vist n\u00e4inud mitte \u00fchtki v\u00e4givaldset intsidenti. Rahval on teineteise suhtes respekt, mis tuleneb ilmselt suhteliselt sarnasest muusikalisest eelistusest ja teatud tolerantsist ekstravagantsema v\u00e4limuse ja muu sarnase suhtes, mida ehk laiem mass v\u00f5iks veidraks (et mitte \u00f6elda ohtlikuks) pidada. See on korraldatud teadjatelt teadjatele ja see arusaam toimib. Kontrastiks meenub Metallica kontsert 2006. aastal Tallinna lauluv\u00e4ljakul, kui t\u00e4pselt minu ees puhkes karm kaklus umbes 30 mehe vahel, mis oli k\u00fcll sel hetkel m\u00e4rksa huvitavam laval toimuvast. Juhusliku seosena meenus samal hetkel, et Sportland oli sinna kontserdile pileteid jaganud mingi kampaania k\u00e4igus… Tulemus selliste af\u00e4\u00e4ride puhul selgelt n\u00e4ha ja \u00f5ppetunniks ehk see, et valimatu vaipturundus on ni\u0161ikama muusika puhul pigem kahjulik. <\/p>\n

Kui vaadata Hard Rock Laagri ja Kilkim \u017daibu programmi, siis on m\u00e4rgata erinevust nii b\u00e4ndide valikus kui valimise taktikas. Kahep\u00e4evane Kilkim oli oma r\u00f5hu pannud selgelt \u00fchele viimasele tugevale peaesinejale, kelleks oli Triptykon<\/strong>, Eestis pigem mitu erinevat headlinerit – Candlemass<\/strong>, Caliban<\/strong>, Anaal Nathrakh<\/strong> ja Shining<\/strong>, kes v\u00f5iksid k\u00f5ik olla festivali peaesinejad. Ilmselt maksis Triptykon rohkem, kui \u00fckski neist eraldi v\u00f5etuna, aga seevastu oli Leedu muus programmis liiga palju suvalist, et mitte \u00f6elda lausa halba v\u00e4rki. N\u00e4iteks ungarlaste Dalriada<\/strong>, mis on puhtmehhaaniline, l\u00e4bi harjutatud folk metal ilma igasuguse emotsioonita, ehkki v\u00e4ga t\u00e4pse lavalise liikumisega.
\n<\/span>Candlemass on k\u00fcll lubanud uue muusika avaldamise l\u00f5petada, aga laivis on nad endiselt k\u00f5rgklass. HRLi suurim laiv-elamus.<\/em>Foto: Kristel Sergo<\/span><\/span><\/span><\/span>
\nLeedukad olid hea naabritava kohaselt lisanud programmi ka kaks Eesti b\u00e4ndi. Kuna j\u00f5udsin vaid teisele p\u00e4evale, siis tean vaid kommentaaridele toetudes, et esimesel p\u00e4eval pidi kell kaks \u00f6\u00f6sel esinema Thou Shell of Death<\/strong>, aga Skyforger<\/strong> j\u00e4i oma programmiga poolteist tundi hiljaks ja estohhide kontsert toimus peale kolme. Teisel p\u00e4eval oli Aghor<\/strong> esinemas vastupidi kell \u00fcks p\u00e4eval ja peale m\u00f5ne loo v\u00e4ltel kestnud saundiprobleeme tuli ka nende laivil natuke teine minek sisse, kuid oleks tahtnud ca 15 minutit pikemat setti, mis on festivalidel ikka vahel probleem. <\/p>\n

Seevastu pakkus t\u00f5elise laksu Balti kultuurivahetuse teine ots. HRLil esinenud Leedu avant-bl\u00e4kk b\u00e4nd Au-Dessus<\/strong>, kes suutis hoolimata p\u00e4ikesepaistest ja kella kolmesest esinemisajast m\u00f5juda \u00fcsnagi ohtlikuna. Eks see Leedu ole alati \u00fcks bl\u00e4kikants olnud. Kui Kilkim reklaamis end veel 2012. aastal lausega Biggest Baltic Folk Pagan Black Metal Festival, siis k\u00e4esolevaks aastaks oli sellest saanud Biggest Baltic Ancient Traditions and Metal Music Festival, aga s\u00e4rgid olid enamasti siiski mustvalged, sakiliste logode ja sarviliste s\u00f5numitega. Lisaks black metalile on nende kaubam\u00e4rgiks loomulikult folgindus. Kilkimi telklaagri osa oli kohati nagu keskaegne teemapark \u2013 seppadele, ehtem\u00fc\u00fcjatele ja muudele k\u00e4sit\u00f6\u00f6listele sekundeeris korralik LARPi stiilis kiivrite, m\u00f5\u00f5kade ja kirvestega meeste v\u00f5itlusturniir, kus t\u00fc\u00fcbid l\u00f6\u00f6di ikka vahepeal niimoodi pikali, et nad sealt t\u00fckk aega oma j\u00f5ududega p\u00fcsti ei tulnud. Eesti v\u00f5itlejaid miskip\u00e4rast osalemas ei n\u00e4inud, maav\u00f5istlus k\u00e4is p\u00f5hiliselt L\u00e4ti ja Leedu vahel. Folk ja black metal sobivad Leedu kontekstis ideaalselt kokku, sest on ju m\u00f5lemad viisid vastanduda riigis valitsevale t\u00f5sikatoliiklusele. Leedu oli omal ajal Euroopas viimane ristiusku p\u00f6\u00f6ratud maa (alles 1387) ja selle raske v\u00f5itluse vimm tundub seal endiselt \u00fcsna eluj\u00f5uline olevat, v\u00e4ljendudes siis satanismis ja paganluse erinevates vormides. <\/p>\n

Kilkimi peaesineja Triptykon v\u00f5iks ideoloogia j\u00e4rgi kuuluda ju samuti bl\u00e4kiteema alla (muusikaliselt k\u00fcll tegelikult \u00fcsna napilt ja meelevaldselt sinna liigitatav). Eelnenud spekulatsioonid sellest, kas nad ka Celtic Frosti lugusid m\u00e4ngivad v\u00f5i mitte, sai vastuse \u00fcsna kiirelt, sest avalugu oli Celticu \u201cProcreation of the Wicked\u201d esimese plaadi pealt ja j\u00e4rgnes veel mitu CF lugu ja isegi \u00fcks Hellhammeri tr\u00e4kk veelgi kaugemast minevikust. Triptykoni laivi ajal aga ilmnes \u00fcks asi, mida ka Balti vennasvabariikide inimesed ise on \u00f6elnud, et rahvas on n\u00e4iteks Leedus (ja kuulu j\u00e4rgi ka L\u00e4tis) ikkagi kraadi v\u00f5rra uimasem kui Eestis. \u00dcmberringi vaadates reageeriti \u00fcsna tuimalt ja kiiremate lugude ajal (kasv\u00f5i Celticu \u201cCircle of the Tyrants\u201d) tegeldi heviaeroobikaga a la crowdsurfing<\/em>, millel tundus ka muusika nautimisega \u00fcsna v\u00e4he pistmist olevat. Ei k\u00e4inud neil kehast l\u00e4bi see k\u00f5ik kuidagi. Kokkuv\u00f5ttes oli v\u00f5imalik saada \u00fcsna hea laiv-elamus, kui hoida silmad laval ja mitte eriti ringi vahtida. Bl\u00e4kiarmastust n\u00e4itas ka festivali \u00fcks teine peaesineja, Belgia veteranid Enthroned<\/strong>, kes m\u00fcdistasid \u00fcsna j\u00f5uliselt ja tempot vahetamata oma setist l\u00e4bi, m\u00f5judes kokkuv\u00f5ttes h\u00e4sti, kuid ehk veidi igavalt. Neid on v\u00f5imalik septembris iga\u00fchel ka Eestis ise \u00fcle vaadata. Avap\u00e4eval esines ka \u0161veitslaste B\u00f6lzer<\/strong>, mille mitten\u00e4gemisest on t\u00f5eliselt kahju. Igatahes soovitan tutvuda.
\n<\/span>J.M.K.E. "K\u00fclmale maale" taasesitusest sai selgeks, kui kiire ja tehniline see 25 aastat vana plaat ikkagi on. B\u00e4nd ei j\u00f5udnud vahel lugudele j\u00e4rgi.<\/em>Foto: Kristel Sergo<\/span><\/span><\/span><\/span>
\nKa Eesti HRLi lainapis on bl\u00e4kk olnud (ilmselt korraldajate muusikaliste eelistuste t\u00f5ttu) \u00f5nneks alati prominentsel kohal, ja nii ka seekord. Avap\u00e4eva l\u00f5petaja Anaal Nathrakh s\u00f5itis ikka v\u00e4ga j\u00f5ulise m\u00fcdinaga rahvast \u00fcle. Nii muusikaliselt kui laulja Dave Hunti<\/strong> s\u00f5nav\u00f5ttudes meenutasid nad oma s\u00f5pru ja teist Birminghami b\u00e4ndi Napalm Deathi, mis on k\u00fcll igast asendist kompliment. Bl\u00e4kiteema p\u00e4eva \u00fcllataja oli aga ilmselt Shiningu frontman Niklas Kvarforth<\/strong>, kes on esinenud v\u00e4ga misantroopsete \u00fcleskutsetega h\u00e4vitada maailm ja sooritada enesetapp. Laval muundus ta aga supersuhtlejaks, kes naeratas avalalt, nautis selgelt kogu laivi (kuigi parem k\u00e4sivars oli talle omaselt \u00fcleni verine, sest tal on kombeks end enne laivi l\u00f5ikuda) ja suhtles hiljem pikalt ka tara \u00e4\u00e4rde kogunenud f\u00e4nnidega, tehes nendega koos pilti ja jootes pudelist neile viskit kurku.<\/p>\n

Eesti asjadest j\u00e4id m\u00f5ned silma ja m\u00f5ned teised olid kuidagi k\u00f5rgetest ootustest veidi allpool, aga tuleb kokkuv\u00f5ttes \u00f6elda, et otsus valida b\u00e4nde veidi laiemalt, m\u00f5jub festari \u00f5hustikule h\u00e4sti, meelitab kohale ka muud rahvast, aga ei l\u00f5hu siiski \u00e4ra ideoloogilist tervikut. Forgotten Sunrise<\/strong> v\u00f5itis kindlasti k\u00f5ige rohkem sellest, et neile oli antud metalifestivali kohta \u00fcllatavalt hiline m\u00e4ngimisaeg. Usun, et iga tumedama muusikaga tegelev b\u00e4nd v\u00f5idab sellest, et v\u00e4ljas on pime ja valguse ning tossuga on v\u00f5imalik manada esile vajalik atmosf\u00e4\u00e4r. Nii ka n\u00fc\u00fcd ja toimis v\u00e4ga h\u00e4sti. Teise p\u00e4eva j\u00e4rel tekitas tugevamat vastukaja uuesti \u00fcheks korraks (?) kokku tulnud klassikaline Tallinna death metal b\u00e4nd Aggressor<\/strong>, mille laivile oli k\u00fcll raske midagi ette heita. V\u00e4ga head simpel<\/em> lood ajast, kui ei kardetud lihtsaid k\u00e4ike, super rasvane saund, veatu kokkum\u00e4ng ja full control<\/em> laval. Silmad ette enamusele peale 20-aastast vaheaega. Selle loo pealkirja j\u00f5udis ka fraas nende lisaloost, kaverist vene metalb\u00e4ndi Korrozia Metalla loost \u201cRussian Vodka\u201d. <\/p>\n

Ka siin Radaseitsmes on \u00f6eldud h\u00e4id s\u00f5nu veel nii m\u00f5negi esineja kohta, kellega mu isiklikud muusikalised eelistused ehk nii v\u00e4ga kokku ei l\u00e4he (ja k\u00f5igist ka r\u00e4\u00e4kida ei j\u00f5ua), nagu trad-heavy Wolf<\/strong>, progemetallistid Threshold<\/strong> (ka uuesti Eestisse tulemas) ja death-miski-core b\u00e4nd Caliban. Muusikaline varieeruvus on oluline ja iga\u00fcks nopib programmist oma asjad v\u00e4lja, vaatamist oli taas k\u00f5vasti ja mulle isiklikult ehk ka seni k\u00f5ige rohkem meeldinud Hard Rock Laager, sest p\u00e4ike paistis kogu aja, ilm oli soe ning pakutavat toitu oli seekord tuntavalt rohkem kui varem. Kogu vaib oli kuidagi t\u00e4pselt paigas ja programm ei kiskunud igavaks nagu siiski Leedus kohati juhtus. Ahjaa, Leedu programmist j\u00e4i veel k\u00f5rva L\u00e4ti \u201ctorupilli- ja trummib\u00e4nd\u201d, folk-kollektiiv Au\u013ci<\/strong>, mis t\u00f5i sellise tribal techno<\/em> festivalide fiilingu roki\u00fcritusele ja m\u00f5jus v\u00e4ga h\u00e4sti. Nad on k\u00fcll mitu korda Eestis k\u00e4inud, nii Seto kui Viljandi folgil n\u00e4iteks, aga kui on vaja vaheldust, siis v\u00f5iks programmis p\u00e4ris h\u00e4sti toimida. Eesti programmist tahaks veel \u00e4ra mainida rootslaste Alfahanne<\/strong>, kelle enda nimetatud Alfapocalyptic Rock meenutas mulle miskip\u00e4rast GG Allinit, s\u00f5brale k\u00f5rvalt aga vana Kanada thrashib\u00e4ndi Slaughteri demosid.
\n<\/span>Tundus, et PAEANi laiv-esitlus ei j\u00f5udnud plaadi headusele p\u00e4ris j\u00e4rgi. Korralik t\u00f6\u00f6, aga t\u00e4ismulje saamiseks soovitaks neid siiski kodus kuulata.<\/em>Foto: Kristel Sergo<\/span><\/span><\/span><\/span>
\nM\u00f5ned soovitused:
\nEsiteks muidugi m\u00f5lemat \u00fcritust k\u00fclastada! Kilkim toimub j\u00e4rve, HRL j\u00f5e \u00e4\u00e4res, Leedus on v\u00f5imalik ka vesijalgratta ja mingi vana maalilise viikingilaevaga m\u00f6\u00f6da j\u00e4rve ringi s\u00f5ita. M\u00f5lemal \u00fcritusel saab muru peal istuda (siinkohal tahaks tervitada k\u00f5iki Soome asfaldi- ja tartaanifestivale, you know who you are<\/em>) ja side loodusega on \u00fcldse tervitatavalt tugev. Suvefestival v\u00f5iks ikkagi meenutada mingil m\u00e4\u00e4ral ka suvepuhkust ning see on v\u00e4iksemate festivalide puhul kindlasti eeliseks.<\/p>\n

Teiseks olid Kilkimil kasutusel br\u00e4nditud paksemast plastmassist \u00f5lletopsid, mille eest pidi euro panti andma. Selle tulemusena ei pidanud \u00f5lut jooma odavast pehmest plasttopsist vaid sai end ikkagi suhteliselt inimesena tunda. Topsid ei j\u00e4\u00e4nud laokile, prahti ei tekkinud ja p\u00e4eva l\u00f5pus v\u00f5isid \u00fche euro eest endale selle topsi meeneks koju kaasa vedada. V\u00e4ga hea s\u00fcsteem, \u00e4kki tasuks ka Eestis kaaluda? \u00d5llevaliku tingib Eestis ilmselt festivali nimega seotud lepingupunkt (Saku ainuvalitseb), ega siis ei j\u00e4\u00e4gi \u00fcle soovida muud, kui ehk ka Sakule j\u00f5udu l\u00f5puks ometi m\u00f5ne p\u00e4ris (mitte vee) maitsega \u00f5lle v\u00e4ljajuurutamisel. Leedulastel voolas platsil k\u00fcmmet sorti Dundulist, mis igale Saku \u00f5llele sama osavalt p\u00e4he teeb kui m\u00f5ni sarvedega ja habemega hamefolkar Leedu telklaagri s\u00fcgavusest.<\/p>\n

Avalehel ujub rahval Calibani laulja.
\nArtiklis kasutatud fotode autori Kristeli pilte leiate lisaks tema blogist:
\nHard Rock Laager 2015 I p\u00e4ev <\/a>
\nHard Rock Laager 2015 II p\u00e4ev<\/a><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

<\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>Balti riikides k\u00e4ib teatud alav\u00e4\u00e4rne nutulaul asja juurde \u2013 Euroopa Liidus meid ei kuulata, venelased kiusavad ja \u00fcle\u00fcldse. Olgu, kuidas on, suviste raskemuusikafestivalidega on k\u00fcll k\u00f5ik kolm Balti tiigrit \u00fcsna j\u00f5uliselt end regionaalsele kaardile kirjutanud: Eesti Hard Rock Laagrile on Leedul vastu panna koguni kaks festivali, imelikul kombel \u00fcsna \u00fcksteise j\u00e4rel toimuvad Kilkim \u017daibu ja Devilstone, millest esimest \u00f5nnestus sel aastal ka k\u00fclastada.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[13,1],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84079"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=84079"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84079\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":105465,"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84079\/revisions\/105465"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=84079"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=84079"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=84079"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}