M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalavahetusel toimus kahep\u00e4evane ambienthelide festival Kukemurus, T\u00fcri l\u00e4heduses asuvate metsade ja lagendike vahel. Esinesid artistid t\u00e4pselt sellises j\u00e4rjekorras: Liisa Hirsch, Robert J\u00fcrjendal, Ultramarine, Exit Safe Mode, Jaune Kimmel performance & Kaido Kirikm\u00e4e, Pastacas, Leche, Chris Watson, Joel Tammik ning Andrea Belfi & Rainer Jancis. Raporteerin ja muljetan jutus ja pildis.<\/p>\n

Et Kukemuru festivali plats \u00fcldse \u00fcles leida, ei saanud lootma j\u00e4\u00e4da google navigatsiooniseadmetele – viimane juhatas meid p\u00e4ris l\u00e4hedale taluhoovi, mille ees eramaa silt. Natuke maad pidime tagasi s\u00f5itma ning edasi juhatasid meid hoopis pisikesed tee \u00e4\u00e4rde paigutatud sildikesed. H\u00e4rra president j\u00f5udis kohale enne meid ja kui olime oma randmepaelad k\u00e4tte saanud, siis ta parasjagu jutustas Chris Watson<\/strong>iga. See k\u00f5ik moodustas naljaka kontrasti – vana heinak\u00fc\u00fcni (mille kohta teadjamad oskasid \u00f6elda, et peale festivali aetakse see heinarulle j\u00e4lle t\u00e4is) ja j\u00f5evulina juures, taamal m\u00f5nusad ambienthelid. Seal k\u00f5rval kohe ka festivali korraldajad ise, Kaido Kirikm\u00e4e ja Sander Meentalo<\/strong>, korraldusele k\u00e4tt k\u00fclge panemas – j\u00f5udsime kohale veel enne esimest esinemist ja olustikku alles s\u00e4titi \u00fcles.
\n<\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>Kaido Kirikm\u00e4e & Sander Meentalo – puupakku tassimas.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>Festivali j\u00f5e\u00e4\u00e4rne saun – mille korsten peale katuse paigaldamist kohe ka suitsema hakkas.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\nTelgi \u00fcles s\u00e4ttimine v\u00f5ttis vaid hetke, seda enam, et telkla asus festivaliplatse vahetus l\u00e4heduses. Seej\u00e4rel seadsin sammud vanasse heinak\u00fc\u00fcni, kus astus lavale helilooja Liisa Hirsch<\/strong>. Liisa kasutas poognat suure plekk-lehe kallal, m\u00e4ngis akordionit, muutis kivid muusikainstrumentideks ning tekitas huvitavaid k\u00f5lamustreid puuoksi murdes ja neid p\u00f5letades.
\n<\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>H\u00e4rra Eesti president Toomas Hendrik Ilves<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n\u00d5htul hakkas \u00fcsna kiiresti h\u00e4marduma. \u00dcsna vara l\u00e4ks pimedaks, ainukeseks valguseallikateks festivalil j\u00e4id Hare Kri\u0161na toitustusetelgi ja Latvian Craft Beer \u00f5lletelgi valgustus, hoovipealsetele puudele ning k\u00fc\u00fcnile suunatud projektorimuster ning hulk k\u00fc\u00fcnlaid teeradasid \u00e4\u00e4ristamas.<\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\nVana k\u00fc\u00fcni visuaalset sisekliimat tekitas VJ, kes j\u00e4ttis Robert J\u00fcrjendal<\/strong>i kontserdi vist taotluslikult v\u00e4ga-v\u00e4ga h\u00e4maraks. M\u00f5tlesin endamisi, kuidas k\u00fcll ta oma pedaale vajutada oskab sellises pimeduses, aga nii pedaalide asukoht kui ka kitarrikeelte paiknevus olid Robertil peas.
\n<\/span>Robert J\u00fcrjendal<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>K\u00fc\u00fcnlad<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\nUltramarine<\/strong> esinemise ajaks oli juba t\u00e4iesti pime ning suur l\u00f5ke t\u00f5mmati \u00f5ues samal ajal k\u00e4ima, kui b\u00e4nd laval oma plokkide taga alustas. Sumeda suve\u00f6\u00f6 ritsikad olid oma kontserdi n\u00fc\u00fcd l\u00f5petanud, b\u00e4ndile m\u00e4ngis kaasa l\u00f5kke praksumine ja puude kohin. T\u00e4iesti uskumatud helid olid sinna k\u00fc\u00fcni nii h\u00e4sti kuulda m\u00f5ne pikema pausi ajal. \u00d5nneks neid pause siiski ei tekkinud v\u00e4ga palju, Ultramarine’i live<\/em> oli lihtsalt nii m\u00f5nus. Kui senini olid esinemised olnud suuresti eksperimentaalsed, siis n\u00fc\u00fcd oli kohati tajuda r\u00fctmi, mille j\u00e4rgi oleks v\u00f5inud vabalt tantsida ning seda vist tehtigi.<\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\nEsimese p\u00e4eva l\u00f5petas Exit Safe Mode<\/strong>. V\u00e4simus oli juba v\u00f5imust v\u00f5tnud, aga olin seda setti nii kaua oodanud, et pidasin vapralt aplausikoorini vastu. Hiljem kuulsin, et paljud olid l\u00e4inud esinemist enda telki kuulama – paarisaja meetri kaugusele oli l\u00e4bi telgi ja magamiskoti v\u00e4ga h\u00e4sti kuulda olnud. Nende k\u00e4est, kes parklas autos magasid, ma ei k\u00fcsinud.<\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\nVarahommikul sadas vihma, tegin korraks silmad lahti ja kuulasin seda sabinat t\u00fckk aega. Kusagil \u00fcle j\u00f5e oli maantee, mis aeg-ajalt vurahtas koos kasepuu kohinaga. Pikutasin veel t\u00fckk aega, kuni p\u00e4ike telki k\u00fcpsetama hakkas, seej\u00e4rel otsustasin \u00fcmbruskonnale v\u00e4ikse ringi peale teha.
\nAlustasin telklast, olin parkinud ennast kohe j\u00f5ek\u00e4\u00e4naku k\u00f5rvale puude alla, m\u00f6\u00f6da k\u00e4\u00e4nakut minnes l\u00e4ks telkla ala veel edasi ja kaugemal oli telkimiseks veel eriti m\u00f5nus plats – seal, kus puud p\u00e4ikest varjasid. Mingil p\u00f5hjusel olin ennast s\u00e4ttinud festivaliplatsile v\u00f5imalikult l\u00e4hedale ning otsese hommikup\u00e4ikse k\u00e4tte.
\nSiis l\u00e4ksime painkilleriga uurima, mis see j\u00f5gi endast kujutab ja et kas karastab ka. Ujukate v\u00e4el sisse h\u00fcpates l\u00f5id mu jalad natuke krampi, kuid sellest hoolimata kordasin protseduuri p\u00e4eva jooksul 4-5 korda. Peale hambapesu ja kaasav\u00f5etud hommikueinet tegime v\u00e4ikse pausi ja siis suundusime kohalikku hommikueinet v\u00f5tma.<\/span>Kri\u0161naiitide toitlustusetelgitagune tants (roheline telk)<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\nHare Kri\u0161na telgi noored pakkusid hommikuks taimeteed ning hommikuputru. Kohvi ei m\u00fc\u00fcdud – kuigi paljud seda esimese asjana n\u00f5udsid. V\u00f5tsin m\u00f5lemad, kuid minu jaoks oli hirsipuder ja ka taimetee natuke liiga magusad. L\u00f5unaks pakkusid nad hirsirooga juurviljadega ning ka see oli mingil p\u00f5hjusel magus. Aga leib oli v\u00e4ga m\u00f5nusa k\u00f5va koorikuga ja seest hapukas.
\n<\/span>Hirsipuder ja leib<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\nSeej\u00e4rel lubati ambient-viktoriini, maleturniiri, ja pinksiturniiri, millest viimane ka toimus. Mingi hetke leidsime ka kanuus\u00f5iduks.<\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\nP\u00e4eva k\u00fc\u00fcnipoole avas \u00f6\u00f6\u00fclikooli avalik salvestus<\/strong>, kus muusika algteketest jutustas v\u00e4ga huvitavalt M\u00e4rt-Matis Lill<\/strong>.
\n<\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>Rainer Jancis ja Pastacas<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\nNing seej\u00e4rel oli j\u00e4rg performance<\/em>’i k\u00e4es. Esines Jaune Kimmel<\/strong> Viljandi teatriakadeemiast, millele helidega proovis sekka sulanduda Kaido Kirikm\u00e4e<\/strong>. V\u00f5i vastupidi – Kaido ees ja Jaune j\u00e4rel. V\u00f5i koos.
\n<\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\nPastacas<\/strong> lisandus festivali esinejatenimekirja vist viimasena, kuid tema lisandumine oli igati loogiline. Kui ta poleks olnud laval esinemas, oleks ta olnud ilmselt publikumi seas. Koos looper<\/em>iga. M\u00f5ned lood olid juba natuke tuttavad, aga mingi osa kavast oli k\u00f5igile, ka talle endale, t\u00e4itsa uus.
\n<\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\nV\u00f5ib-olla maailma \u00fches p\u00f5nevaimast piirkonnast, T\u0161iilist, r\u00e4ndas meie maa k\u00f5ige lamedamale piirkonnale kohale b\u00e4nd nimega Leche<\/strong> (t\u00f5lge: piim). Nende esituses oli tunda Ladina-Ameerikale ise\u00e4ralikku tooni ja v\u00fcrtsiks m\u00f5nusat trip-hop r\u00fctmi. Sellele k\u00f5igele lisaks hispaaniakeelne vokaal ja \u00fcllatuseks veel kaver Massive Attacki loost "Karmacoma." <\/span>Vaade helimehe puldi juurest<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>Festivali heli aju ja s\u00fcda: Ivan Korshunov<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\nR\u00e4\u00e4kides helikvaliteedist \u00fcldse, siis see oli h\u00e4mmastavalt selge ja puhas, erinevad kihid olid vabalt eristatavad ja k\u00f5larid olid asetatud lavale b\u00e4ndi juurde taha seina \u00e4\u00e4rde ja tundus, et heliedastajatesse oli ka oluliselt panustatud. Heliekspert Ivan Korshunov k\u00e4is iga j\u00e4rgmise etteaste eel heli publiku seas kontrollimas ning suhtles sel teemal ka esinejatega – t\u00e4ites oma helimehekohustusi elegantse t\u00e4psuse ja vilumusega ning seda ka hinnati.<\/p>\n

Chris Watson<\/strong> soovitas oma esitluse ajal k\u00f5igil rahulikult ja mugavalt end sisse seada, vajadusel kasv\u00f5i pikali visata ja silmad sulgeda. Ja ta selgitas miks: ta r\u00e4\u00e4kis oma valikutest, mis sellel \u00f5htul ette kandmisele tuli, r\u00e4nnakutest ja helisalvestus ekspeditsioonidest nii kaljunukkidel k\u00f5\u00f5ludes, maas kui ka mitu meetrit s\u00fcgavalt meres, viies meid lindude pesitsusaladele, randadessening m\u00f5\u00f5kvaalade laulu juurde. See k\u00f5ik niitis maha ka tugevamad.
\n<\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\nP\u00e4ris hilistel \u00f6\u00f6tundidel astus kuulajate ette veel Joel Tammik<\/strong> – kelles k\u00f5ik, kes kohal olid, v\u00f5isid veenduda, et tegu v\u00f5is olla p\u00e4eva parima artistiga ning seej\u00e4rel duo Rainer Jancis<\/strong> ja Andrea Belfi<\/strong>. Rainer Jancisel oli t\u00fckk tegemist, et oma tehnika lava peale laiali poetada – minu telefoni taskulamp hakkas kohe aku viimaseid protsente \u00f5gima ja lood tundusid p\u00e4ris hapud, kuni keegi v\u00f5lus l\u00f5puks \u00fche pisikese laualambi v\u00e4lja.<\/span>Joel Tammik<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\nMa loodan, et Kukemuru Ambient Festival suudab s\u00e4ilitada ka edaspidi oma senise kuju – pakkudes rohkem inspiratsiooni ja v\u00e4hem melu ning festivalitunnet. See on v\u00f5imalus korraks viibida looduskaunis kohas, aga ka kogeda m\u00f5ningal juhul piiratud v\u00f5imalusi – p\u00e4ris k\u00fclm j\u00f5evesi enda karastamiseks, magamine telkides v\u00f5i autos, kohapeal valmistatud kri\u0161naiitide toit. Kokkade poolt, kes on oma elus loobunud paljust – nagu nad on ise \u00f5ppinud elama ilma \u00fcleliigseta, on seda tunda ka nende valmistatud toidust tunda, minimaalselt harjumusep\u00e4raseid maitseaineid ja rohkem toorainete algup\u00e4rasust. Sinna juurde pidev h\u00e4marus, millega silmad algul harjuda ei tahtnud jne. \u00dches\u00f5naga, on see loodud keskkond hea "taustam\u00fcrast" helide tabamiseks, kui sa oled piisavalt t\u00e4helepanelik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

<\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalavahetusel toimus kahep\u00e4evane ambient-helide festival Kukemurus, T\u00fcri l\u00e4heduses asuvate metsade ja lagendike vahel. <\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[13,40],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84341"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=84341"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84341\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":105461,"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84341\/revisions\/105461"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=84341"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=84341"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=84341"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}