<\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\nFestivalil Schilling \u00fcles astuva The Embassy asutasid 1999. aastal G\u00f6teborgis Fredrik Lindson<\/strong> (laul) ja Torbj\u00f6rn H\u00e5kansson<\/strong> (klahvpillid). Duo helipilti, milles segunevad disco, twee-pop ja pub-rock, on kirjeldatud kui t\u00e4iuslikku heliriba m\u00f5nele napsusele grilli- v\u00f5i rannapeole. 2000ndate alguses oli The Embassy \u00fcks m\u00f5jukaimaid Rootsi indie-b\u00e4nde, kes sai t\u00e4nu oma \u201eanti-rock\u201c hoiakule ja provotseerivatele kontsertidele nii ohtralt kiita kui ka parasjagu vaenlasi.<\/p>\n

Te olete p\u00e4rit G\u00f6teborgist, kus on vaieldamatult v\u00e4ga elav muusikaskene. Isiklikult olen G\u00f6teboriga tuttav metali kaudu. Milline oli teie skene, kui teie alustasite? <\/strong>
\nFredrik<\/em>: V\u00e4ga elav. L\u00f5bus, kuid v\u00e4ga maskuliinne.
\nTorbj\u00f6rn<\/em>: Raske on meenutada, kuid peamiseks p\u00f5hjuseks, miks l\u00f5ime The Embassy, oli meie sarnane muusikamaitse ning istumisviis \u2013 nimelt r\u00e4tsepiste. F\u00fc\u00fcsiline side. Meie esimeseks sloganiks oli Subway Secti tsitaat – \u201eMe oleme vastu tervele rock’n’rollile\u201c. Nii et rokile vastu olla oli \u00fcheks p\u00f5him\u00f5tteks ja me defineerisime roki enda jaoks totra ja konservatiivsena, erinevalt popist, mis pidi olema vaba ja l\u00f5bus, mis tol ajal oli t\u00e4iesti paikapidav lihtsustus. Meie ambitsiooniks oli omavahel \u00fchendada meie teadmised muusika ajaloost, mille juured ulatusid dubi, diskosse, post-punki ja acid house’i ning luua tantsup\u00f5randal vestlusringe. See k\u00f5ik sai teoks t\u00e4nu plaadifirmale Service. P\u00fc\u00fcdlesime uue stiilse hedonismi poole, segatuna k\u00fcbekese intellektualismiga ning see k\u00f5ik kestis kolm aastat. <\/p>\n

Teie algusaastatel kirjeldati teid kui b\u00e4ndi, kellel on \u201erokivastane esteetika ja lugupidamatud esinemised\u201c. Mida lugupidamatut oli teie kontsertide juures? <\/strong>
\nTorbj\u00f6rn<\/em>: Olla lugupidamatu ei olnud kunagi meie eesm\u00e4rk, kuid olime \u00fcmbritsetud v\u00e4ga traditsioonilistest v\u00e4\u00e4rtustest ning iga hea idee kukkus v\u00e4lja kui kahtlustus.
\nFredrik<\/em>: V\u00f5imalik, et solvasime paari inimest, kuid seda heas m\u00f5ttes, sest viisime asjad kaugemale, kuid suutsime olla ka p\u00e4ris pahad. Lugupidamatud hoolimatuse m\u00f5istes.
\nTorbj\u00f6rn<\/em>: Me ei tee kunagi proove, nii et laivis esinemine on alati riskantne. Olla ette valmistamata oli praktiline l\u00e4henemine ning see \u00f5nnestus meil, sest tegime ainult 15 minutit kestvaid kontserte, kuid m\u00f5ne aja p\u00e4rast, kui tegime 20-minutilisi kontserte, sattusime raskustesse, sest fookus hakkas kaduma. See viis selleni, et hakkasime k\u00fcsima 100 eurot esinemisminuti eest, lastes promootoril kinni maksta meie paljastatud kartlikkuse. Siiski arvan, et lasta teistel esitada meie lugusid, samal ajal, kui me publiku seas j\u00f5ime v\u00f5i \u201em\u00e4ngides\u201c pabermassist instrumentidel v\u00f5i valgustuse mitte kasutamine, olid head ideed. Me tahtsime lihtsalt asjad pea peale p\u00f6\u00f6rata; justkui iha ilma kohalolekuta v\u00f5i siirus ilma ehtsuseta. Vahel see \u00f5nnestus, kuid vahel olime ka magedad ja kohutavad.
\nFredrik<\/em>: \u00dcks ajakirjanik kirjutas kord: \u201eSa ei unusta kunagi oma esimest Embassy gig’i\u201c <\/p>\n