X-Panda bändiliikmed võrdlevad ennast Ameerika bändi Dream Theater’iga – see võrdlus annab juba enamvähem aimu, kuhu kanti X-Panda muusika triivib. Siiski leiavad X-Panda poisid, et Dream Theater on küll hea võrdlus, kuid ka see pole päris see. Lõpuks tunnistab kitarrist Risto Virkhausen, et tema isiklikult ei oskagi X-Pandat kellegagi võrrelda. Osa X-Panda kirjust helipildist pärineb ühe bändi muusikalisest mustrist, teine osa teiselt ja kolmas osa kolmandalt – nii sünnivadki kohati üle kümne minuti ulatuvad lood.
X-Panda on tegutsenud juba paar aastat, esimene kokkusaamine leidis aset Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Olgu siia juurde mainitud, et nii kitarrist Risto Virkhausen, trummar Karl-Juhan Laanesaar kui ka laulja ja bassimängija Tamar Nugis on Elleri kooli edukalt lõpetanud, klahvpillimängija Kaarel Tamra õppis pillimängu Tartu I muusikakoolis. Kolmekesi – Kaarel, Karl-Juhan ning Tamar – on nad nüüd pealinnas ning täiendavad oma teadmisi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Risto elab edasi aga Tartus.
Foto: Signe IvaskAnsambli alguseks võib lugeda 2009. aasta aprilli, kui Kaarel Tamra, Risto Virkhausen, Karl-Juhan Laanesaar ja Liis Ring pead kokku panid ning Elleri koolis omaloomingu konkursil osalesid. Esimese loo nimeks sai «Linnukesed siristavad» ning tunnustussõnade saatel võttis nelik vastu võidu. Omapärane lähenemine sai Kaarli sõnul žüriilt palju positiivset vastukaja ning sellest innustunult otsustas X-Panda jätkata ühise ansamblina. Sama aasta augustikuus liitus X-Pandaga Tamar Nugis, kes hakkas asendama bassisti Liis Ringi.
X-Panda võitis mullu Noortebändi konkursi, mis oli bändiliikmete meelest suur tunnustus, sest varem pole instrumentaalmuusikat viljelev bänd sellelt ürituselt esikohaga naasnud. Muidu bändis bassi mängiv Tamar üllatas Noortebändi finaalis ka žüriid, kui kohustusliku laulu «Sireni» (Malcolm Lincolni eurolaul – S.I.) ajal hoopis koha mikrofoni ees sisse võttis. «Keegi lihtsalt ei oodanud instrumentaalbändilt seda, et teeme vokaaliga pala,» ütles Tamar. «Ja just selle pärast esitasimegi lauluga pala!» tunnistab Risto.
Kaarel kommenteerib Noortebändi võitu tagasihoidlikult, öeldes, et esikoht ei toonud endaga küll tohutut materiaalset edu, ent andis juurde motivatsiooni ja usku. «Sa tead, et sa oled õigel teel ning see andis indu, et muusikat edasi teha, ma ei tea, kust mujalt üks bänd sellist tunnustust saaks,» ütleb ta.
X-Panda muusika on bändliikmete enda sõnul ülimalt mitmekesine: nende repertuaarist võib leida (otse loomulikult) instrumentaalmuusikat, kui vaja, siis võib Tamar ka laulda, veel on neil ka «jõhkrat kütet, ilusaid, südantlõhestavaid lugusid ja ballaade» – ühesõnaga muusikat seinast seina. Seetõttu ongi poisid esialgu kimpus X-Panda stiili määratlemisega. Tundub muidugi, et tegelikult pole ju stiili määratlemisel mingisugustki erilist mõtet – nad teevad seda, mis tundub neile hea ja õige. «No eks ta üks proge ole,» võtab Karl-Juhan pika jutu lõpuks kokku. Kaarel selgitab, et X-Panda puhul on stiili raske määratleda, sest bändi muusikas on segamini mitu stiili korraga.
Bändi edasise arengu tarbeks ning tulihingeliste fännide maha rahustamiseks annab X-Panda tänavu välja oma esikalbumi. Kaarel aga tunnistab, et tegelikult on plaadi välja andmise taga ka soov näha ja kuulda, kuidas nende muusikasse suhtutakse väljaspool Eestit.
Foto: Signe IvaskKaarel kahtlustab, et X-Panda kiirustas plaadi väljaandmisega ehk liigselt. Tema meelest annab mõni ansambel plaadi välja selleks, et n-ö linnuke kirja saada ja ta ei taha, et X-Panda nende bändide hulka kuuluks. «Minu arust tuleks oodata, kuni on midagi öelda, just muusikalises mõttes,» räägib ta. Mida on siis X-Pandal öelda? «Tahame öelda, et lood meie albumil, on meie jaoks need õiged, augutäidet seal pole,» ütleb ta. Esimese asjana on Kaarli jaoks oluline see, et ta ise tahaks seda plaati uuesti ja uuesti kuulata, sellest peab saama tema lemmikplaat.
Album hakkab kandma nime «Flight of Fancy», mis Tamari sõnul tähendab lendu või liuglemist igapäeva elu kohal. «Võib öelda, et see tähendab ka mõttelendu või lendu hingeliselt,» selgitab Kaarel. Pealkirja «Flight of Fancy» kannab ka üks pala albumil. Selline pisut unistav pealkiri sobis Kaarli sõnul albumil olevate lugude iseloomuga.
Mitmed muusikud on öelnud, et X-Panda muusika on küllaltki keerulise ülesehitusega, poisid tunnistavad isegi, et tantsumuusikat nad ei tee. Kuid palju modulatsioone ning rütmimuutusi sisaldav muusika jääb tavakuulajale ehk pisut kaugeks, segaseks, keeruliseks? «Seaduspära oli, et me kõik kuulasime alguses ka ilusaid ballaade ja läksime sealt edasi keerulisemate lugude kuulamisele üle,» räägib Kaarel. Ta jätkab tõdemusega, et see on X-Panda muusika puhul tavapärane: lugusid tulebki mitu korda kuulata. «Kui sa ühel hetkel seda muusikat mõistma hakkad, siis saad aru, kui huvitav see on,» räägib Kaarel.
Vaata lisaks: 24-09-2011 X-Panda plaadiesitluskontsert